Kasvuhoone

Üleilmne soojenemine on Ressleri kunstipraktikas algusest peale olnud keskne teema. Kunstnikku mõjutanud tekstidest ühe, „Õhus leiduva süsihappe mõjust maapinna temperatuurile“, kirjutas 1896. aastal Rootsi teadlane Svante Arrhenius. Selles andis ta kolleegidele teada oma arvutusest, et pika aja jooksul tõuseb maakera keskmine temperatuur inimeste toodetud süsihappegaasi tõttu. Eksponeeritud teoste varaseimad versioonid põhinevad ingliskeelse termini greenhouse effect  sõnasõnalisel tõlgendusel. Rohelised majakesed on paigutatud aksonomeetriliselt ja neid võiks vaadelda nooltena, mis näitava süsinikuheite suundumist atmosfääri.

Tekst algatas pikaajalise arutelu nn kasvuhooneefekti ehk protsessi üle, mis toimub siis, kui Päikese energia tungib läbi atmosfääri ja soojendab meie planeedi pinda, kuid atmosfäär ei lase soojusel otse kosmosesse tagasi pöörduda, mille tagajärg on soojem planeet.