Liminaalne

Peruus oli 1980. aastate alguses sissisõda. Kokkupõrgetes hukkus ligi 70 000 inimest ja paljud neist surmadest ei ole registreeritud. Ehkki riigi ametliku seisukoha järgi oli tegemist erandjuhtumiga, mis on nüüdseks peaaegu lahendatud, on 16 000 inimest endiselt teadmata kadunud ja 6000 massihauda ikka veel lahti kaevamata.

Asjaga tegelevate kohtuekspertide ees seisab tohutu ülesanne, sest erinevalt teistest piirkondadest, kus ohvrid on kiiremini tuvastatud, on Peruus hukkunud inimeste kehadest pika aja möödudes alles jäänud vaid skeletid. Näitusel esitatud filmis jälgitakse jäänuste väljakaevamist, nende ettevaatlikku puhastamist mullast. Säilmed ei moodusta enam inimkeha, seetõttu viitab ka filmi pealkiri „Liminaalne“ („Liminal“) mateeria vahepealsele seisundile, enne kui luude omanik tuvastatakse ja „teadmata kadunuks jäänust“ saab lõpuks „lahkunu“.

„Liminaalne“ (2019) on videoteos, mis on teostanud otsekui maal. Tõttamata kulgevad detailid liiguvad kaamera fookusesse ja sealt uuesti välja. Arheoloogide hoolt ja tähelepanu jäljendades uurib Watanabe aeglaselt ja tükkhaaval luufragmente pinnasekihtide vahel. Peruu eitab endiselt vägivalla ulatust ja see tekitab küsimusi, kui ausalt ning vastutustundlikult riigid minevikku käsitlevad. Watanabe video liigub sujuvalt ilu ja tragöödia vahel, rõhutades leina ja ülestunnistuse vajalikkust kui lepituse ja rahu eeldust.