Kolja

Edith Karlson, kes, nooremale skulptuurile omaselt kasutab palju vormivõtmist, tuleb toime ka traditsioonilise modelleerimisega. Empaatiliselt ja tõepäraselt on ta püüdnud kinni ja skulptuuribüstis peatanud oma silmarõõmu ja tulesädeme – poja Nikolai alati liikuva miimika, tema seiskumatu elav-olemise. Me vaatame tõde suuresilmse ilusa poisiga, kelle nina ja suu vahelisel alal aimub tulevikuruum nurrukarvadele. Edithi modelleeritud büsti kõrvale on Kolja sokutanud oma lemmikud – omakäeliselt voolitud koletiste ogalikupead.