Corpora prima

Mustvalgetest, pimikus suurendatud fotodest koosnev teos arutleb „hea“, „õige“ või „puhta“ keha üle. Brit Kikase teoses võtavad poolalasti modellid ambivalentseid poose. Vastavalt tõlgendaja rikutusele võiks teoses näha nii lapselikku mängu kui ka ebasündsust. Kust üldse jookseb see piir, kui ühest saab teine? Millal saab vooruslikust uudishimust paheline pealetükkivus? Ja miks võivad need amatöörlikud mustvalged fotod mus tekitada piiluja tunde, aga ajalehtedes trükitud reklaamfotod nappides riietes neiudega mitte?